Kohvi kasulikkus ja kahjulikkus

Kohvi kasulikud tegurid

Uuringud kinnitavad, et mõõdukas koguses on kohv tervisele kasulik. Mõõdukas annus on 3-5 tassi ehk kaks kruusi päevas. Kohvis on ka vitamiine, mineraalaineid ning tohutul hulgal erinevaid keemilisi ühendeid – antioksüdante, happeid, mitmesuguseid lõhnaaineid.

  • Kohv kaitseb keha

Kohviuba sisaldab palju antioksüdante, mis kaitsevad keha vabade radikaalide eest. Selleks, et antioksüdandid saaksid oma tööd teha, ära lisa kohvile koort ega piima.

  • Kohv vähendab II tüüpi diabeeti haigestumise vastu

Mitmed teadusuuringud on leidnud, et tassike kohvi annab hea kaitse II tüüpi diabeeti haigestumise vastu. Positiivne mõju on ühtviisi hea nii kofeiiniga kui kofeiinivaba kohvi joomisel.

  • Kohv vähendab Parkinsoni tõve riski

Uuringud on näidanud, et regulaarne kohvi joomine (keskmiselt 3 tassi päevas) vähendab Parkinsoni tõve riski 25 % võrra.

  • Kohv vähendab Alzheimeri tõve riski

Igapäevane kohvijoomine aitab vähendada Alzheimerisse haigestumise tõenäosust. Positiivsem efekt on siis, kui juua päevas rohkem kui üks tass kohvi. Samuti vähendab see ka dementsuse riski.

  • Kohv teeb meeleolu paremaks

Uuringud on leidnud, et korrapärane kohvijoomine mõjub positiivselt hoidumaks depressioonist. Kohvis sisalduvad happed võivad vähendada depressioonis inimeste ajus närvirakkude ümber olevat põletikku.

Samuti annavad kohvis olevad antioksüdandid oma osa õnnetundele tekitades selle joojas naturaalse eufooriatunde.

Mõned teadlased on väitnud, et kohvi joomine vähendab isegi suitsiidiriski.

  •  Kohv vähendab sapi- ja neerukivide tekkimist

On leitud teaduslikke tõendeid, et kohvil on positiivne mõju nii sapikivide kui neerukivide tekkest hoidumisele. Viimaste puhul mängib siin tähtsat rolli asjaolu, et kohvi suurendab uriini kogust. See aga takistab kõige levinuma neerukivide komponendi (kaltsiumoksalaadi) kristalliseerumist.

  • Kohv vähendab maksatsirroosi haigestumise riski

Tarbides igapäevaselt 2-3 tassi kohvi võib mõnede uuringute andmetel väheneda maksatsirroosi haigestumise tõenäosust koguni 66%!

  • Kohv võib aidata kaalu langetada

Kofeiin aitab rasvarakkudel keharasva lagundada ja kasutada seda treenimise ajal kütusena. Seetõttu leidub kofeiini ka paljudes tselluliidivastastes ja kaalulangetamise preparaatides.

NB! Rohke suhkur ja kohvikoor kohvis on kindlasti kaalulangusele vastupidiselt toimivad tegurid.

  • Kohv aitab keskenduda ning erksana püsida

Kohvis sisalduv kofeiin on teada tuntud stimulant. Mõõdukas kofeiini tarbimine aitab keskenduda ning parandab samuti ka vaimset erksust.

  • Kohv suurendab füüsilist jõudlust. 

Tass musta kohvi umbes tund enne treeningut võib parandada jõudlust 11-12%. Kofeiin suurendab veres adrenaliini taset. Adrenaliin on kehas olev hormoon, mis aitab valmistuda füüsiliseks pingutuseks.

  • Kohv vähendab suremist. 

Uuringud on näidanud, et kohvijooja üldine enneaegse surma risk on 25% väiksem kui neil, kes kohvi ei joo.

  • Kohv vähendab insuldiriski. 

Kohvi kahjulikud tegurid

  • Kohvisõltuvus

Kasutades kurjasti kohvi stimuleerivat toimet, võib tekkida kohvisõltuvus. Soovides pidevalt end kohvi toimel erksana hoida, võib tekkida tahtmine kohvi kogust suurendada. Soovides aga sõltuvust vähendada, tuleb arvestada, et järsult joodava kohvi hulka vähendades võib tekkida uimasus, ärevus ja peavalu.

  • Kohv ja uni

Kuna kohv on erguti, on suurel osal inimestel soovitav hoida pikem vahe magama mineku ja kohvi joomise vahel. Vastasel korral võib olla uinumine raskendatud ja uni võib olla katkendlik. See oleneb inimesest kuna leidub küllaldaselt neid, kes võivad ka kohe peale tassikest kohvi kiiresti uinuda. Soovitatav maksimaalne kofeiinikogus on 400 milligrammi, mis on ligikaudu kogus, mida saab 4 tassist kohvist.

  • Kohv ja kolesterool

Suuremates kogustes kohvi tarbimine võib tõsta nii üld- kui ka LDL kolesterooli taset.  Selle põhjustajaks ei ole mitte kofeiin, vaid kohviubades esinevad ühendid kofestool ja kohveool. Kohvi filtreerimisega need ained eemaldatakse, mistõttu filtrikohvi joomine kolesterooli tõusule toimet ei avalda. LDL -i sisaldus tassis espressos on nii väike, et normaalse kolesteroolitasemega inimestele ei ole see ohtlik.

  • Kohv ja luude hõrenemine ehk osteoporoos

Tarvitades mitmeid tasse kohvi päevas võib tagajärjeks olla kaltsiumi liigne eritumine uriiniga. Tulemused on leitud eelkõige kaltsiumivaeguses naistel ja neil, kes tarvitavad kohvi päevas rohkem kui 600ml.

  • Kohv ja vererõhk

Kohvis olev kofeiin tõstab pisut vererõhku, kuid vaid lühikeseks ajaks. Pikaaegsele vererõhule pole kohvi joomisel või joomata jätmisel mingit mõju. Kuid need, kes kannatavad kõrgvererõhu all, võiksid siiski tarbida kohvi ettevaatlikult.

  • Kohvi mõju veresoontele

Kohvil on leitud negatiivne mõju veresoonte toonusele ja funktsioonile.

  • Dehüdratatsioon ja kohv

Kohv on kergelt diureetilise toimega võides suurendada uriini eritumist. Lihtne võimalus vedelikupuuduse vähendamiseks ja selle vältimiseks, on piisavas koguses vee joomine.

  • Halb kohvi võib olla mürgine. 

Halva kvaliteediga kohvis võib olla palju lisandeid, mis võivad põhjustada haigusi, peavalu või üldist halba enesetunnet. See võib juhtuda, kui joodav kohv on valmistatud ubadest, mis on üleküpsenud või mõnel muul viisil rikutud. Isegi üks rikutud uba võib muuta tassitäie mürgiseks. Seetõttu on oluline tarbida kvaliteetset kohvi.

  • Kohv ja rasedus

Uuringud kohvi mõju kohta lootele on olnud vastuolulised, kuid üks on kindel: kui juua kohvi raseduse ajal, jõuab kofeiin ka looteni ja laps on kofeiini suhtes ülitundlik. Seegavõiks raseduse ajal vähendada kohvi tarbimist ühe tassini päevas.

  • Südame-veresoonkonnahaigused

Kohvi ja südamehaiguste ning infarkti seoseid on palju uuritud. Uuringud on näidanud, et ainult väga rohke kohvi joomine (rohkem kui üheks tassi päevas) mõjub halvasti südamele ja veresoontele.

  • Kaltsiumikadu

Kohv viib organismist kaltsiumit välja. Seda saab vältida, kui juua kohvi koos piimaga.

Kokkuvõtteks

Nagu näha, kohvil on mitmeid positiivseid ja ka negatiivseid toimeid. Tundes aga ennast, oma keha ja jälgides mõistliku tarbimise põhimõtteid, saad teha just enesele kõige sobivamad valikud.

Head kohvi nautimist😊

Huvitavaid fakte kohvi kohta

  • Sõna “kohv  tähendab tegelikult “veini” (qahhvat al-bun”, mis tähendab oa veini). Sajandite jooksul lühenes see väljend sõnaks „qahva“. Türklased muutsid selle sõnaks „kahve“. Hiljem toimisid samamoodi hollandlased, kes laenasid termini ja muutsid selle endale suupäraseks sõnaks „koffie“.  Ning sealt edasi tuletasid inglased ingliskeelse sõna “coffee”.
  • Karjased avastasid kohvi Etioopias umbes 800 aastat pKr. Legendi järgi märkasid 9. sajandi kitsekarjused kofeiini mõju oma kitsedel, kes hakkasid pärast kohvimarjade söömist kepslema.
  • Vanasti araablased sõid kohvi, mitte ei joonud seda. Nad lisasid kohviubadele rasva, et saada omamoodi energiapallid, mis hoidsid neid kauem ärkvel. Kohvimarju kasutati isegi veini valmistamisel.
  • Araablased olid esimesed, kes röstisid kohviube ja valmistasid kohvi sellisel kujul nagu meie seda tänapäeval joome. Iidses araabia ühiskonnas oli ainuke võimalus, et naine saaks lahutada see, et tema mees ei olnud võimeline peret küllaldaselt kohviga varustama.
  • Kohv on maailma  kõige müüdavamate toodete seas nafta järel teisel kohal.
  • Maailma kõige kallim kohv kannab nime Kopi Iuwak ja seda toodetakse Indoneesias. Eriliseks teeb kohvi see, et seda tehkse ubadest, mis on korjatud Aasia palmitsiibeti väljaheidetest. Aasia palmitsiibet on väga valiv loom, kes valib ainult kõrgeima kvaliteediga ja täielikult küpsed kohvioad. See loomake ei seedi kohviubasid oma kõhus täielikult, vaid neid mõjutab ainult fermentatsiooni protsess. Peale seedimist kogutakse kohvioad kokku ning röstitakse traditsioonilisel viisil. See Indoneesia araabika-tüüpi kohv paistab silma oma tugeva aroomi, rikkaliku ja tugeva maitse ning paksu konsistentsi poolest. Kilogrammi hind on umbes 1000 eurot.
  • Tumeda röstiga kohvis on vähem kofeiini kui heleda röstiga kohvis. Kuigi selle maitse on tihtipeale tugevam, põletab röstimine tegelikult osa kofeiinist ära.
  • Kofeiinivaba kohv ei tähenda, et selles kofeiini ei sisaldu. 200 grammis kofeiinivabas kohvis võib olla kuni 12 milligrammi kofeiini. Võrdluseks tavapärases kohvis võib sama koguse kohta olla kuni 200 milligrammi.
  • Ainuüksi kohvi lõhnast piisab, et aju ergutada ja stressi vähendada.
  • Pärast kohvi joomist jõuab kofeiin verre kõigest 10 minutiga.
  • Koore lisamine hoiab kohvi kauem soojana. Kui kohvi sisse koort lisada jahtub see 20% aeglasemalt kui tavaline must kohv. 
  • Kohvist on võimalik saada üledoos, kuid kohvist surmava doosi saamiseks peaks seda jooma üle 100 tassi.
  • Cappuccino on üks tänapäeva populaarsemaid kohvijooke. Kuidas sai see jook endale nime? Cappuccio tähendab itaalia keeles kapuutsi. Vastavalt ringi liikuvatele juttudele sai antud kohvijook enda nime tänu Capuchini munkadele, kelle helepruunid kapuutsid meenutasid piimavahtu, mis cappuccino peale valati. Kohv piimavahuga on justkui munga pea.
  •  Itaalia keeles tähendab espresso „millegi väljasurumist”. See viitab espresso valmistamisviisile — keev vesi surutakse läbi jahvatatud kohvi. Kuigi espressos on portsjoni kohta rohkem kofeiini kui tavalises kohvis, sisaldab see tegelikult umbes kolmandiku sellest kofeiinikogusest, mis sisaldub tavalises kohvitassis kuna espressot tarbitakse vähem.
  • Beethoven oli suur kohviarmastaja. Tema kohvi koosnes täpselt 60st kohvioast, mille ta ise üle kontrollis.
  • Globaalselt joome me iga päev umbes 2,25 billionit tassi kohvi.
  • Kõige rohkem kohvi juuakse Soomes – umbes 12 kg inimese kohta aastas
  • Kõige suurem kohvi tootja ja eksportija on Brasiilia, kes toodab u 40% maailmas tarbitavast kohvist.
  • On olemas kahte sorti kohviube: Arabica ja Robusta. Umbes 70% kohviubadest on Arabica sordist. Robusta ei ole küll nii populaarne ja on veidi mõruma maitsega, aga sisaldab kaks korda rohkem kofeiini.
  • Ajaloo vältel on kohvi viis korda keelustada püütud:
  • Esimest korda keelustati kohv Mekas aastal 1511, sest juhid arvasid, et kohv soodustab radikaalset mõtteviisi
  • 16. sajandi Itaalia vaimulikud püüdsid kohvi keelustada, uskudes, et see on „saatanlik”. Paavst Clement VII armastas aga kohvi nii väga, et eemaldas keelu ja ristis kohvi 1600. aastal.
  • Osmanite juht Murad IV rakendas 1623. aastal troonile tõustes aga veelgi karmimaid meetmeid. Tema oli esimene, kes pani kohvi joomise eest paika karistused. Karistuste hulka kuulusid peksmine ja merre heitmine.
  • 1746. aastal muutis Rootsi valitsus lisaks kohvile ka kohvitarvete, sealhulgas tasside ja taldrikute omamise ebaseaduslikuks.
  • 1777. aastal andis Preisimaa kuningas Friedrich Suur välja lausa manifesti, milles kuulutas, et õlu on kohvist tähtsamal kohal, arvates, et kohv segab õlletarbimist riigis.
Kohvioad Handgurmee
Handgurmee kohvioad