- Sõna “kohv tähendab tegelikult “veini” (qahhvat al-bun”, mis tähendab oa veini). Sajandite jooksul lühenes see väljend sõnaks „qahva“. Türklased muutsid selle sõnaks „kahve“. Hiljem toimisid samamoodi hollandlased, kes laenasid termini ja muutsid selle endale suupäraseks sõnaks „koffie“. Ning sealt edasi tuletasid inglased ingliskeelse sõna “coffee”.
- Karjased avastasid kohvi Etioopias umbes 800 aastat pKr. Legendi järgi märkasid 9. sajandi kitsekarjused kofeiini mõju oma kitsedel, kes hakkasid pärast kohvimarjade söömist kepslema.
- Vanasti araablased sõid kohvi, mitte ei joonud seda. Nad lisasid kohviubadele rasva, et saada omamoodi energiapallid, mis hoidsid neid kauem ärkvel. Kohvimarju kasutati isegi veini valmistamisel.
- Araablased olid esimesed, kes röstisid kohviube ja valmistasid kohvi sellisel kujul nagu meie seda tänapäeval joome. Iidses araabia ühiskonnas oli ainuke võimalus, et naine saaks lahutada see, et tema mees ei olnud võimeline peret küllaldaselt kohviga varustama.
- Kohv on maailma kõige müüdavamate toodete seas nafta järel teisel kohal.
- Maailma kõige kallim kohv kannab nime Kopi Iuwak ja seda toodetakse Indoneesias. Eriliseks teeb kohvi see, et seda tehkse ubadest, mis on korjatud Aasia palmitsiibeti väljaheidetest. Aasia palmitsiibet on väga valiv loom, kes valib ainult kõrgeima kvaliteediga ja täielikult küpsed kohvioad. See loomake ei seedi kohviubasid oma kõhus täielikult, vaid neid mõjutab ainult fermentatsiooni protsess. Peale seedimist kogutakse kohvioad kokku ning röstitakse traditsioonilisel viisil. See Indoneesia araabika-tüüpi kohv paistab silma oma tugeva aroomi, rikkaliku ja tugeva maitse ning paksu konsistentsi poolest. Kilogrammi hind on umbes 1000 eurot.
- Tumeda röstiga kohvis on vähem kofeiini kui heleda röstiga kohvis. Kuigi selle maitse on tihtipeale tugevam, põletab röstimine tegelikult osa kofeiinist ära.
- Kofeiinivaba kohv ei tähenda, et selles kofeiini ei sisaldu. 200 grammis kofeiinivabas kohvis võib olla kuni 12 milligrammi kofeiini. Võrdluseks tavapärases kohvis võib sama koguse kohta olla kuni 200 milligrammi.
- Ainuüksi kohvi lõhnast piisab, et aju ergutada ja stressi vähendada.
- Pärast kohvi joomist jõuab kofeiin verre kõigest 10 minutiga.
- Koore lisamine hoiab kohvi kauem soojana. Kui kohvi sisse koort lisada jahtub see 20% aeglasemalt kui tavaline must kohv.
- Kohvist on võimalik saada üledoos, kuid kohvist surmava doosi saamiseks peaks seda jooma üle 100 tassi.
- Cappuccino on üks tänapäeva populaarsemaid kohvijooke. Kuidas sai see jook endale nime? Cappuccio tähendab itaalia keeles kapuutsi. Vastavalt ringi liikuvatele juttudele sai antud kohvijook enda nime tänu Capuchini munkadele, kelle helepruunid kapuutsid meenutasid piimavahtu, mis cappuccino peale valati. Kohv piimavahuga on justkui munga pea.
- Itaalia keeles tähendab espresso „millegi väljasurumist”. See viitab espresso valmistamisviisile — keev vesi surutakse läbi jahvatatud kohvi. Kuigi espressos on portsjoni kohta rohkem kofeiini kui tavalises kohvis, sisaldab see tegelikult umbes kolmandiku sellest kofeiinikogusest, mis sisaldub tavalises kohvitassis kuna espressot tarbitakse vähem.
- Beethoven oli suur kohviarmastaja. Tema kohvi koosnes täpselt 60st kohvioast, mille ta ise üle kontrollis.
- Globaalselt joome me iga päev umbes 2,25 billionit tassi kohvi.
- Kõige rohkem kohvi juuakse Soomes – umbes 12 kg inimese kohta aastas
- Kõige suurem kohvi tootja ja eksportija on Brasiilia, kes toodab u 40% maailmas tarbitavast kohvist.
- On olemas kahte sorti kohviube: Arabica ja Robusta. Umbes 70% kohviubadest on Arabica sordist. Robusta ei ole küll nii populaarne ja on veidi mõruma maitsega, aga sisaldab kaks korda rohkem kofeiini.
- Ajaloo vältel on kohvi viis korda keelustada püütud:
- Esimest korda keelustati kohv Mekas aastal 1511, sest juhid arvasid, et kohv soodustab radikaalset mõtteviisi
- 16. sajandi Itaalia vaimulikud püüdsid kohvi keelustada, uskudes, et see on „saatanlik”. Paavst Clement VII armastas aga kohvi nii väga, et eemaldas keelu ja ristis kohvi 1600. aastal.
- Osmanite juht Murad IV rakendas 1623. aastal troonile tõustes aga veelgi karmimaid meetmeid. Tema oli esimene, kes pani kohvi joomise eest paika karistused. Karistuste hulka kuulusid peksmine ja merre heitmine.
- 1746. aastal muutis Rootsi valitsus lisaks kohvile ka kohvitarvete, sealhulgas tasside ja taldrikute omamise ebaseaduslikuks.
- 1777. aastal andis Preisimaa kuningas Friedrich Suur välja lausa manifesti, milles kuulutas, et õlu on kohvist tähtsamal kohal, arvates, et kohv segab õlletarbimist riigis.
