Sõna “kohv  tähendab tegelikult “veini” (qahhvat al-bun”, mis tähendab oa veini). Sajandite jooksul lühenes see väljend sõnaks „qahva“. Türklased muutsid selle sõnaks „kahve“. Hiljem toimisid samamoodi hollandlased, kes laenasid termini ja muutsid selle endale suupäraseks sõnaks „koffie“.  Ning sealt edasi tuletasid inglased ingliskeelse sõna “coffee”.

Karjused avastasid kohvi umbes 800 aastat pKr Etioopias. Legendi järgi märkasid 9. sajandi kitsekarjused kofeiini mõju oma kitsedel, kes hakkasid pärast kohvimarjade söömist kepslema.

Vanasti araablased sõid kohvi, mitte ei joonud seda. Nad lisasid kohviubadele rasva, et saada omamoodi energiapallid, mis hoidsid neid kauem ärkvel. Kohvimarju kasutati isegi veini valmistamisel. Araablased olid esimesed, kes röstisid kohviube ja valmistasid kohvi sellisel kujul nagu meie seda tänapäeval joome. Iidses araabia ühiskonnas oli ainuke võimalus, et naine saaks mehest lahutada, see et tema mees ei olnud võimeline peret küllaldaselt kohviga varustama.

Kohv on maailma kõige müüdavamate toodete seas nafta järel teisel kohal. Kõige suurem kohvi tootja ja eksportija on Brasiilia, kes toodab u 40% maailmas tarbitavast kohvist.

On olemas kahte sorti kohviube: Arabica ja Robusta. Umbes 70% kohviubadest on Arabica sordist. Robusta ei ole küll nii populaarne ja on veidi mõruma maitsega, aga sisaldab kaks korda rohkem kofeiini.

Tumeda röstiga kohvis on vähem kofeiini kui heleda röstiga kohvis. Kuigi selle maitse on tihtipeale tugevam, põletab röstimine tegelikult osa kofeiinist ära.