Costarica Arabica kohviuba 1kg

Costa Ricas on 4 kõrget kasvupinda. Tänu saare vulkaanilisele pinnasele on muld väga viljakas ja vähese happesusega.

Kohviube kasvatavad väga väikese  Valle Centrale kohviistanduste omanikud ca. 2000 meetrit üle merepinna, kus taimed vajavad aastaringseks kasvamiseks 15-25 C temperatuuri.
Kohvioale on iseloomulik kerge vürtsikus, värskete puuviljade ja pähkliline järelmaitse ning kerge happesus.
Uba on ideaalne espresso aluspõhjaks ja selat edasi teiste kohvijookide valmistamiseks.

Kohviube röstitakse Põhja-Itaalias, röstimisprotsessil tõuseb 20C kuni 240C-i ja kestab 18 kuni 22 minutit, mis annab kohviubadele puhta puuviljase aromaatse lõhna, pehme järelmaitse ning madala happesuse.

Hommikukohv või paar tassi kohvi pärastlõunal on enamiku Costa Rica inimeste jaoks muutunud igapäevaseks rituaaliks. Kohviube ja maitseid on nii palju, siis kasvab Costa Rica ja kogu maailma armastus kohvi vastu iga aastaga.

Kohvil on Costa Rica majanduses võtmeroll. Toitaineterikas pinnas, parasvöötme kliima ja topograafia teevad Costa Ricast maailma ilusamate randade ja maailma parima kohvi kasvatamise koha.

Kohv sai majanduse aluseks ja aastate jooksul kohaliku kultuuri oluliseks osaks. Kohvijoomine toimis kultuurilise võrdsustajana – midagi, mida jagab ja naudib iga kodanik, olenemata ametist või sotsiaalsest klassist. Costa Rica võttis kohvi ning muutis selle kunstiks-see jook on hinnatud igapäevane rituaal kogu riigis.

Kuigi Costa Rica toodab vaid murdosa maakera kohvist, peetakse selle turule saadetavaid ube laialdaselt maailma parimateks.

Kohv võeti esmakordselt kasutusele 1700. aastatel ning parasvöötme kliima ja täiuslikud keskkonnatingimused võimaldasid taimel kiiresti juurduda ja levida üle mägede. Mõne aastakümne jooksul sai kohvist Costa Rica üks olulisemaid ekspordiartikleid, mis on muutunud riigi majanduse lahutamatuks elemendiks.

Kohvi tutvustati esmakordselt 1779. aastal ja kohvioad toodi Costa Ricasse Kuubalt.

Kohviubade tootmine sai kiiresti põllumeeste üheks suurimaks raha teenimise allikaks. Algselt hoiti kohviubade tootmist riigis ja alles 1820. aastal hakkas riik ube eksportima teistesse Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidesse, alustades Panamast, millele järgnes varsti Tšiili.

Kulus vähem kui kümme aastat, enne kui kohviubade ekspordist saadav tulu ületas teiste toodete, nagu tubakas ja suhkur.  See edu muutis paljude tol ajal põllumajanduse ja ekspordiga tegelenud Costa Rica elanike elusid.

Costa Rica kasvatab araabika uba, et seda tüüpi oad hästi kasvaksid, vajavad nad sooja temperatuuri ja kõrget kõrgust. Riigis on aastaringselt ainult kaks aastaaega, kuiv ja vihmane. Mõlemad aastaajad, kus ümbritseva õhu temperatuur on iga päev püsiv, sobivad suurepäraselt kasvamiseks. Mägede pinnas on rikkalik vulkaanilise tuha poolest, mis toimib väetisena. Vulkaanilise tuha poolt täiustatud Costa Rica pinnas on viljakas ja oksüdeerunud, andes kohviubadele puhtama, sügavama ja rikkalikuma maitse. Lopsakas ja troopiline Costa Rica kliima on kohviubade jaoks ideaalne keskkond. Uhked ja majesteetlikud mägised piirkonnad pakuvad kohvi kasvatamiseks ideaalset kasvukohta ning aastaringsed pehmed temperatuurid on kohviistanduste õitsenguks ideaalsed.

Costa Rica põllumehed on kasvatanud parimaid ube põlvkondade kaupa. Aja jooksul on nad välja töötanud mõned maailma parimad kasvatustavad ning nende hoolitsus ja tähelepanu on kohvis selgelt näha. Kohvi korjamine on Costa Ricas hinnatud ja lugupeetud traditsioon ning tuhanded kohalikud aitavad igal aastal kohviube koristada. Nende korjajate teadmised ja kogemused on eristuvad.

Kohvikoristushooaeg toimub Costa Ricas ainult üks kord aastas, oktoobrist märtsini

Costa Rica valitsus on astunud samme nende uskumatu maastiku ja loodusvarade kaitsmiseks ning need kaitsemeetmed on mõjutanud kohvitööstust

Costa Ricas on 25 protsenti maast eraldatud kaitsealadel, nagu rahvuspargid ja kaitsealad, mida ei saa tööstuslikult ega põllumajanduslikult arendada. Valitsus stimuleerib veelgi oma põllumeeste seas keskkonnasõbralikke tavasid – paljud Costa Rica talud toodavad kohvi, mis on sertifitseeritud õiglase kaubanduse, mahepõllumajandusliku ja linnusõbraliku kohvina, mis tähendab, et talu on hoidnud teatud katvuse vanemate ja kõrgemate puude kohta. vara. Kui ostate Costa Rica kohvi, teate, et toetate tööstust, mis ei aita kaasa metsade hävitamisele, süsinikuheitele ega muudele kahjulikele põllumajandustavadele.

Costa Rica pühendumus eetilistele ja jätkusuutlikele põllumajandustavadele on võimaldanud tal toota maailma kõige keskkonnasõbralikumat kohvi.

Costa Ricas võetakse kohvi kasvatamist tõsiselt – see on ainus riik maailmas, kus on keelatud toota muid kohvisaake peale Arabica, mis on kõrgeima kvaliteediga kohv.

Valitsus sai kohvitööstusega seotud 1989. aastal, kui võeti vastu seadus, mis keelas igasuguse madala kvaliteediga kohvitaimede istutamise. See julgustas Costa Rica põllumehi ja ettevõtete omanikke püüdlema oma kaubanduses tipptaseme poole ning on viinud üleriigilise kohustuseni toota parimat võimalikku kohvi.

Costa Rica kohv ei piirdu ühe või kahe piirkonnaga – sellel uhkel maal on kaheksa erinevat piirkonda, kus kohvi kasvatatakse. Igas piirkonnas toodetakse oma ainulaadse maitseprofiiliga ube, mis loob ühes riigis rikkaliku maitsevaliku.

Allpool on Costa Rica kohvitootmise kaheksa piirkonda:

• Valle Occidental
• Tres Rios
• Turrialba
• Brunca
• Orosi
• Terrazu
• Valle Central Handgurmee kohviuba on pärit